I. Minu elust

Sündisin 1956. aastal Venemaal, kuhu minu vanemad olid küüditatud 1941. aastal.

Jüri Saar

Emapoolne vanaisa oli Vabadussõja veteran, kaitseliitlane ja politseikonstaabel Haapsalus. Eestisse tulime tagasi 1960. aastal ja perekonna elukohaks sai Tootsi alev Pärnumaal, kus lõpetasin Tootsi 8-klassilise Kooli. Edasine haridustee viis mind Nõo Keskkooli Tartumaal, mille füüsika-matemaatika eriklassi lõpetasin 1974. aastal. 1980. omandasin Tartu Ülikoolist psühholoogi diplomi ja 1989. kaitsesin Moskvas psühholoogiakandidaadi kraadi. 2003. aastal kaitsesin Tartu Ülikoolis õigusdoktori kraadi spetsialiseerumisega kriminoloogiale.

Kogu minu tööalane tegevus pärast ülikooli lõpetamist on olnud seotud õiguskaitse, riigikaitse ja teadusega. 1980. suunati mind kolmeks aastaks tööle erikutsekooli Paikusel, pärast seda olin 10 aastat teaduslik töötaja Tartu Ülikoolis kriminoloogia laboratooriumis. 1993. kolis perekond Tallinna, kus asusin tööle Eesti Sisekaitseakadeemiasse. Riigikaitse Akadeemiana asutatud kõrgkool hakkas tol ajal valmistama ette spetsialiste iseseisva Eesti jõuametkondadele, ilma milleta polnud mõeldav tänapäevase riikluse rajamine ja areng. Sellest ajast olen ka Mustamäe elanik.

Alates 2003. töötan jälle Tartu Ülikoolis, sedakorda õigusteaduskonna Tallinna osakonnas. 2005. valiti mind kriminoloogia korraliseks professoriks. Kuulusin üle 10 aasta Kuriteoennetuse Nõukokku, olen alates 2000. aastast KÜ Facio juhatuse aseesimees, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti liige ja MEMENTO Tallinna Ühenduse juhatuse liige.

Kõige olulisemaks asjaks pean suhteid perekonnas, mis on otsekui tagala, kust saan jõudu ja energiat. Kõige lähedasemad inimesed on naine ja lapsed ja oli ema, kes lahkus igavikku 2008. aastal. Abikaasa Aita töötab lasteaias, tütar Aet on Tartu Ülikooli arst-resident ja õpib doktoriõppes. Tütar Kärt lõpetas 2014. edukalt magistriõppe Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas ja töötab advokaadina.

Minu hobiks on olnud vana mööbli kordategemine, Eesti markide ja Haapsalu vaadetega postkaartide kogumine. Vaba aja kevadest sügiseni veedame Haapsalus suvekodus, mida ehitame-kõpitseme juba ligi kakskümmend aastat. Nii olengi jõudnud tagasi samasse kohta, kus sündis ja kasvas minu ema.

Kommenteerimine on suletud